Rinnavähk on naistel vaieldamatult kõige levinum vähk. Ka mehed võivad rinnavähki haigestuda – umbes üks protsent juhtudest.
Rinnavähi esinemissagedus näitab, et umbes iga kaheksas naine haigestub sellesse oma elu jooksul. Umbes 30 protsenti rinnavähi diagnoosiga inimestest olid diagnoosi saamise ajal alla 55-aastased.
Meie rinnavähiensüüm aeglustab vähirakkude levikut ja kasvu organismis. Organismi loomuliku immuunkaitse vältimiseks kasutavad vähirakud mitmesuguseid strateegiaid. Keha teistesse osadesse märkamatult migreerumiseks maskeerivad nad end organismi enda toodetud aine kattega. Rinnavähiensüüm suudab need rakud aga ära tunda ja hävitada, ennetades tõhusalt metastaase.
Vähirakud võivad toota ka struktuure, mida immuunsüsteem liigitab kahjulikuks ja hävitab. See võimaldab elavatel vähirakkudel jääda avastamata ja vabalt paljuneda. Seda pettust õõnestab ka vähiensüüm, mis suudab neid maskeeritud struktuure lõhustada.