​Vähi ensüüm maksavähis

Jaapani linnas Nagoyas on meie teadlastel õnnestunud isoleerida ensüüm, mis võitleb maksavähi vastu. Riskifaktorid ja põhjused: On mitmeid riskifaktoreid ja muid seisundeid, mis soodustavad primaarsete kasvajate teket maksas.

Nende hulka kuuluvad:

Liigne alkoholitarbimine (peetakse kõige levinumaks põhjuseks)

Rasvmaks (põhjustatud suurest alkoholitarbimisest, raskest rasvumisest ja diabeedist)

Kroonilisest viirusinfektsioonist (B- ja C-hepatiit) tingitud maksatsirroos

Hallitusseentes leiduvad mürgised ained, mis sageli koloniseerivad pähkleid või teravilju (aflatoksiin)

Kaasasündinud raua ainevahetushäired (hemokromatoos)

Maksavähk on järkjärguline haigus. Kui maksa mõjutab vähk, mida tuntakse ka kartsinoomina, ilmnevad sümptomid, mida on tavaliselt raske ja hilja avastada.

Varased märgid võivad olla mittespetsiifiline ülakõhuvalu või rõhk paremas ülakõhus, kõhulahtisus, kollatõbi, tugev higistamine, üldine nõrkus, isutus ja isegi kaalulangus.

Maks vastutab vere detoksifitseerimise ja arvukate ainevahetusprotsesside eest. See elutähtis organ võib olla krooniliselt kahjustatud, mis suurendab nõrgenemise või maksavähi riski. Maksa pahaloomuliste kasvajate hulka kuuluvad nii hepatotsellulaarne kui ka kolangiotsellulaarne kartsinoom – kasvajad, mida nimetatakse ka primaarseks maksavähiks, kuna need pärinevad otse maksast või sapijuhadest. Pahaloomulised kasvajad võivad haiguse käigus levida ka teistesse organitesse – sellisel juhul nimetatakse neid metastaasideks.

Meie maksavähi ensüüm aeglustab vähirakkude kasvu ja levikut maksas.

Soovitame võtta ühe kapsli kaks korda päevas.

Teave maksavähi kohta:

Maksavähk, tuntud ka kui maksakartsinoom või hepatotsellulaarne kartsinoom (HCC), on pahaloomuline haigus, mille korral vähirakud tekivad maksas. Maks on organismis elutähtis organ, mis täidab paljusid olulisi funktsioone, sealhulgas sapi tootmist, toksiinide detoksifitseerimist, vitamiinide säilitamist ja ainevahetuse reguleerimist.

Maksavähki on mitut tüüpi, kuid hepatotsellulaarne kartsinoom on kõige levinum vorm ja esineb kõige sagedamini inimestel, kellel on maksakahjustus, näiteks tsirroos, B-hepatiit või C-hepatiit.

Maksavähi täpsed põhjused ei ole alati selged, kuid teatud riskifaktorid võivad inimese riski suurendada, sealhulgas:

Kroonilised infektsioonid: kroonilised B- või C-hepatiidi infektsioonid suurendavad maksavähi riski. Need viirused võivad aja jooksul maksa kahjustada ja viia tsirroosini, mis omakorda suurendab vähiriski.

Maksatsirroos: pikaajaline maksakahjustus, mis on põhjustatud alkoholitarbimisest, kroonilisest hepatiidist või muudest teguritest, võib viia maksatsirroosi tekkeni. Tsirroos suurendab maksavähi riski.

Alkoholitarbimine: liigne alkoholitarbimine pika aja jooksul võib kahjustada maksa ja suurendada maksavähi riski.

Rasvmaks: alkoholivaba rasvmaks, mille puhul rasv koguneb maksa, võib põhjustada põletikku ja maksakahjustusi ning suurendada maksavähi riski.

Maksavähi sümptomid võivad varieeruda, kuid haiguse algstaadiumis ei ole sageli spetsiifilisi sümptomeid. Hiljem võivad esineda sellised sümptomid nagu seletamatu kaalulangus, kõhuvalu, kollatõbi (naha ja silmade kollasus), isutus, väsimus ja kõhu turse.

Maksavähi diagnoosimine hõlmab tavaliselt pildiuuringuid, näiteks ultraheli, kompuutertomograafiat või magnetresonantstomograafiat, samuti vereanalüüse maksafunktsiooni testide ja kasvaja markerite, näiteks alfafetoproteiini (AFP), mõõtmiseks. Vähi kinnitamiseks võib olla vajalik koebiopsia.